Galapagose saared ja Ecuadori Amazonas
Selliseid reise koos HENDRIK RELVEGA on plaanis vaid üks - maksimaalne programm nii Galapagose saartel kui vihmametsas Galapagosel liigume väikese laevaga (jaht Florena), kus viibib ainult meie reisirühm
09.04-25.04.2012 Reisijuht HENDRIK RELVE (välja müüdud)
09.04-25.04.2013 Reisijuht Indiana Ülikooli lingvist ja antropoloog ja fantastiline loodusetundja INDREK PARK
Equador on maa, mis saanud nime oma geograafilise asukoha tõttu otse ekvaatori all. Tutvume selle maa lopsaka ja äärmiselt mitmekesise loodusega ning kireva kultuuriga. Equadori maailmakuulsaks loodusepärliks on Galapagose saared, mis asuvad rannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel Vaikses ookeanis. Saarte elustik on ainulaadne ja rikkalik. Suurema osa reisist veedame neid saari külastades. Liigume väikese laevaga, kus viibib ainult meie reisirühm.
1.päev
Tallinn - Equador
Lend AY3924 Tallinn-Helsinki 12.40-13.10
Lend AY005 Helsinki-New York 14.10-15.50
Lend XL539 New York-Guayaquil (Ecuador) 2305-05.45
2.päev
Equador. Guayaquil
Saabume Ecuadori suurima linna Guayaquil lennujaama. Sõidam hotelli. Puhkus. Pärastlõunanal tutvume linnaga.
Majutus Guayaquil 4**** hotellis
3.päev
Lend Galapagosele. SANTA CRUZI MÄGISMAA
Hommikusöök. Sõidame lennujaama.
Lend XL1551 Guayaquil - Baltra 10.50-11.50
Tutvume saarega. See on Galapagose saarestiku suuruselt teine saar, kus on saarestiku kõige paremini väljaarenenud taimestiku vööndid. Lühikesel mägismaa retkel sõidate läbi rannavööndi, kuiva ja üleminekuvööndi, scalesia-puude ning miconiate kasvuvööndi ning pampavööndi. Külastuse käigus on teil võimalus näha kuulsat Galapagose hiidkilpkonna (vihmaperioodil) tema loomulikus elukeskkonnas; külastate kaksikkraatrit, mis tekkis maa-aluste koobaste kokkuvarisemisel pärast laavapurset tagajärjel. Samuti leiate siit galápagose vindid (Darwin's finches), rubiintikati ja galápagose viu.
Majutus hotellis Santa Cruz saarel .
Päevadel 4- 10 sõidamel Jahiga Floreana Galapagose erinevate saarte vahel
Majutus jahil (2sed kajutid). Kõik söögikorrad serveeritakse jahil ja on hinna sees.
Meie grupi Galapagose teejuhiks on pikaajaliste kogemustega kohalik loodusemees Victor Mendia ja meie poolt Hendrik Relve
4.päev
Galapagose saared
GENOVESA (tuntud ka Linnusaarena): DARWINI LAHT kujutab endast kustunud vulkaani kraatrit. Me maabume väikesel korallrannal, kus võtame ette kerge jalutuskäigu. Soovijaile avaneb võimalus nõudlikumaks matkaks laavakividel. Matk annab võimaluse nautida kaljudelt avanevaid hurmavaid vaateid ning pakub aega ja võimalust pildistada selliseid hämmastavaid linnuliike nagu öökajakas, punajalg-suula, suur-masksuula, suurnokk-maasirk, kõnnu-maasirk, galápagose vintide alamliigi esindajad (sharp-billed ground finch), väikesed meriiguaanid ja kuning-fregattlinnud.
EL BARRANCO See on nõudlik retk mööda järsku kaljut üles, kust võib leida troopikalinde, punajalg-suulasid ja teisi pesitsevaid merelinde. Me läheme piki palo santo metsa kulgevat rada tormipääsude kolooniani möödudes teel suuladest ja kuning-fregattlindudest.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
5.päev
Galapagose saared
SANTIAGO SAAR: SULLIVANI LAHT
Selle lahe põhivaatamisväärsuseks on laiad pahoehoe-laava või köislaava vood. See on uskumatult hea paik võrdlemaks laavavoogusid ja nende omadusi.
BARTOLOME SAAR Tõenäoliselt esimesena merest tõusnud saar, Bartolome, on pisike saar kaunite valgete liivarandade ja külluslike roheliste mangroovipuudega. Võib juhtuda, et siinsetel supelrandadel liituvad meiega pingviinid. Matk kunagise aktiivse vulkaani tippu saab premeeritud kauni panoraamvaatega palju pildistatud Pinnacle Rockile ning selle hämmastavale kuumaastikule.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
6.päev
Galapagose saared
HIINA KÜBAR Sombrero Chino on oma nime saanud väljanägemise järgi, mis sarnaneb hiina kübarale. Paiknedes Santiago saarest kagus, on see üsna hiljuti tekkinud saar meeldiv paik külastamiseks - saar on küllalt kaunis ning tutvumisretke kindlasti väärt.
Et saare kuju tõeliselt hinnata, külastage Sombrero Chino põhjatippu. Siin, põhjakalda abajas asub tilluke merilõvide koloonia, kus on võimalik oma paat ankrusse heita ja randuda. Samuti on siin võimalik mõnikord kohata ujumas galapagose pingviine.
Minge ümber abaja viivat rada mööda ning te saate heita pilgu tööhoos ameerika austripüüdjatele, kõrvuti meriiguaanide, laavasisalike ja Sally Lightfoot krabidega. Saades alguse kuusirbikujulisel valgel liivarannal pakub see 400 meetrit pikk rada suurepäraseid maastikuvaateid. Samuti leidub abajas, valgetipuliste rifihaide ja troopiliste kalade keskel häid ujumis- ning snorkeldamisvõimalusi.
DRAAKONIMÄGI (DRAGON HILL) kannab sellist nime oma elujõus iguaanide (land iguana, conolophus subcristatus) populatsiooni tõttu. Dragon Hill pakub mäe otsast kauneid maastikuvaateid. Ranna taga asuvad kaks soolase vee laguuni, kus on võimalik näha flamingosid, kes lisavad paigale värvi.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
7.päev
Galapagose saared
ISABELA: LOOMAKASVATUSKESKUS, HUMEDALES ja Tintoreras
Isabela, arhipelaagi suurim saar, võtab enese alla üle viiekümne kaheksa protsendi kogu Galapagose saarestiku maismaast. See on suhteliselt hiljuti tekkinud saar, mis koosneb viie küllalt noore ja hooti aktiivse vulkaani ahelikust.
Paljunduskeskus (Breeding Center) Hiidkilpkonnade paljunduskeskus Isabela saarel asub 1,5 kilomeetri kaugusel Ptost. Selles olulises keskuses, Villamilis, on Lõuna-Isabela kilpkonnapopulatsiooni kasvatamiseks kontrollitud paljundusprogramm (captive breeding program). Kokku elab seal 330 kilpkonna noortest isenditest täiskasvanuteni.
Humedales: See paik kujutab endast laguunide rida, mis on tuntud oma rändlindude populatsioonide poolest, mustpea-karkjalg (black-necked stilt) on selle piirkonna üks kuulsamaid linde. Taimestik laguunide ümbruses on tihe ja rajad puuduvad, mõistlikku juurdepääsu pakuvad siiski tee mägimaale ja avatud rand.
TINTORERAS Puerto Villamilist Tintorerasesse jõudmiseks kulub umbes 10 minutit. Tintorerase saareke paikneb Puerto Villamilist lõunas. Seal asub laht peegelsileda türkiissinise veega, kus on võimalus imetleda merilõvisid, merikilpkonni, meriiguaane, raisid jne. Laht on ühendatud madala kristallselge veega kaljulõhega, mille sissepääs mõõna ajal sulgub. Selles kaljulõhes on võimalik vaadata haisid ujumas koos väiksemate kalade ja merilõvidega.
Nendel randadel ei ole soovitatav ujuda merilõvide kolooniate tõttu, keda see võib häirida.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
8.päev
Galapagose saared
FERNANDINA SAAR: PUNTA ESPINOSA Fernandina saar on noorim ja aktiivseim vulkaan Galapagosel, selle pursked toimuvad iga mõne aasta järel. Punta Espinosa sile laavapind pakub vaatamiseks tühja ja viljatut maastikku, ent lennuvõimetud kormoranid ehitavad siin oma pesi, merilõvid lösutavad rannal või mängivad tõusu- ja mõõnavees ning suur hulk meriiguaane muudab liiva täpiliseks. Samuti avaneb meil siin võimalus võrrelda aa-laavat ja pahoehoe-laavat.
TAGUSI ABAJAS (ISABELA SAAR) paikneb Fernandina saarest otse idas Isabela saare läänekaldal. See on ilus, hästi kaitstud abajas, mida varjavad kahe vulkaanikraatri servad ja mida on ankrupaigana kasutatud juba üle 300 aasta. Looduslik rada tõuseb siin läbi tüüpilise kuiva taimekasvu vööndi ning pakub imekauneid vaateid Darwini järvele, soolase veega kraatrijärvele ning pikale kitsale abajale, mis on järvega ühenduses. Raja kõrgeimas punktis on võimalik vaadelda erinevaid taimestiku vööndeid, heita pilk Darwini ja Wolfi vulkaanidele ja vaadelda galapagose pingviine, lennuvõimetuid kormorane ning pelikane.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
9.päev
Galapagose saared
SANTIAGO SAAR: PTO. EGAS oma musta värvi liivarandadega oli 1960.-ndatel aastatel väikese soolakaevandustööstuse asukohaks. Matk soolakaevanduse sisemusse on suurepäraseks võimaluseks näha linde nagu vintlased, tuvid ja kullid. Samuti saame siin laavakaljudesse lõigatud koobastes ujuda ning galapagose merilõvidega mängida. Saame näha loodusliku kivisilla all kividel peesitavaid merilõvisid, sukelduvaid sinijalg-suulasid, kergejalgseid krabisid ja värvikirevaid laavasisalikke oma jalge juures sibamas. RABIDA SAAR Üks Rabida saare eritunnuseid on selle tähelepanu köitev punane värvus, mis on tingitud oksüdeerunud raua kõrgest protsendist laava koostises. Siin oleme tunnistajateks üheksale vintlase liigile, samuti suurnokk kärbsenäppidele (large-billed flycatcher) ning pruunidele pelikanidele. Siin asub väike soolase veega laguun, kus võib näha suuremaid flamingosid ja ilusat merilõvide kolooniat.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
10.päev
Galapagose saared
MUSTA KILPKONNA ABAJAS (BLACK TURTLE COVE) on üks kaunimaid paiku, mis asub mangroovipuudega laguunis. See on kasvukohaks paljudele mereliikidele nagu haid, täpikraid ja astelraid. Samuti on see soositud merikilpkonna kasvukoht. See on suurepärane paik vaatamaks haigureid, vintlasi ja sinijalg-suulasid poegi toitmas. See retk ei sisalda maaleminekut, kõik eelpoolnimetatu on vaadeldav väikestest zodiac-tüüpi paatidest.
Tagasipöördumine Baltra saarele ning äralend Galapagoselt
Lend XL1550 Baltra - Quito 12.35-17.15
Majutus Ecuadori pealinnas Quitos 4**** hotellis
Hommikusöök hinna sees.
Siit edasi algab Amazonase džungliekspeditsioon Ecuadoris - NAPO loodusekeskuses
Yasuni rahvuspark
Yasuni rahvuspark, mis rajati 1979. aastal, asub Ecuadori Amazonase piirkonna ida- ja keskosas, täpsemalt Orellana ja Pastaza provintsides Napo ja Curaray jõgede vahel. See looduskaitseala, mis on suurim Mandri-Ecuadoris, võtab enda alla umbes 980 000 hektari (2 450 000 aakri) suuruse ala. Seetõttu on Yasuni rahvuspark valitud biosfäärikaitseala keskuseks.
Tähtsamad jõed, mis pargist läbi voolavad, on Yasuni, Cononaco, Nashino ja Tiputini. Anangucocha (Sipelgajärv), Yuturicocha, Panacocha (piraajajärv) ja Jatuncocha Napo jõgikond. Yasunis on hämmastav bioloogiline mitmekesisus nii floora kui ka fauna osas. Siin on rohkem kui 185 liiki imetajaid, 650 liiki linde, 180 liiki roomajaid, 100 liiki kahepaikseid ja 600 liiki kalu.
Floora on niisama mitmekesine kui fauna, siin on rohkem kui 5000 liiki sipelgaid (15% Ecuadori floorast).
Yasuni rahvuspargis on kaks etnilist rühma, kichwa, mida külastame oma sealviibimise jooksul ja samuti huaorani, mis on selles piirkonnas ilmselt kõige tuntum rühm.
Amazonase vesikond Ecuadoris
Kuigi Ecuador on väike riik Vaikse ookeani kaldal ning Andid jagavad maa põhja-lõuna suunal kaheks, võtab Amazonase vesikond vaid kolmandiku riigist enda alla. Amazonase vesikond Ecuadoris, nn Oriente, hõlmab umbes 135 600 km2, mis moodustab 40% Ecuadori pindalast ning vaid 2% kogu Amazonase vesikonnast. Orientet piiritleb läänest Ida-Andide mäeahelik, teise nimega Cordillera Real (Majesteetlik mäestik). Ecuadori Amazonas on ilma idapiirita, liikudes Amazonase tasandiku suunas. Cordillera Reali idatiiba iseloomustab järsk pinnamood, mis võib 6000-4000 m kõrguselt langeda 500 meetrile vähem kui 100 km jooksul. Seetõttu voolab mööda Cordillera Reali nõlvasid enamik Ecuadori Amazonase süsteemi veeteedest, käredad ja järsud muutliku kursiga veejoad voolavad kagu suunas, tekitades kolm peamist hüdrograafilist jõgikonda: Napo, Pastaza ja Santiago.
Amazonase vesikond Ecuadoris laiub iidsetel kihistustel, kriidiajastu liivakividel, pliotseeni- ja miotseenimoodustistel ja hilise kvaternaari ladestustel. Madalikupiirkonna topograafiat iseloomustavad korrapäratud lopergused künkad, astangud ja setteorud. Andide lähedal asuvatel niisketel aladel on punakaspruun lateriitmuld (oxisol), samas kui Andidest kaugematel kuivematel aladel on punakaskollane leedemuld (utisol).
NAPO JÕGIKOND
Napo jõgikond saab alguse Ecuadori Andidest ja liigub kagusse, Napo ja Maranoni jõgede ühinemiskohta Peruus. Lehtrikujuline jõgikond hõlmab 98 445 km2 suuruse ala. Ecuadori jääv osa katab umbes 31 400 km2, mis moodustab umbes 30% jõgikonna kogupindalast. Lisaks on Napo jõgikond suurim Ecuadoris, võttes enda alla umbes 20% kogu Orientest.
Aastane sademetehulk Napo jõgikonnas võib ulatuda kuni 3800 mm-ni, kuu keskmine sademetehulk on 260 mm. Aasta kõige vihmasem kuu on tavaliselt juuli (400 mm) ja kõige kuivem kuu detsember (130 mm). Vihmahooajad Napos on bimodaalsed. See tähendab, et siin on kaks vihmast perioodi, üks märtsist juulini ja teine oktoobrist novembrini. Aasta keskmine temperatuur on 25,5 ?C, maksimaalne temperatuur on keskmiselt 30 ?C ja minimaalne keskmiselt 23 ?C. November, detsember ja jaanuar on kõige soojemad, kõige külmem kuu on juuli. Suhteline õhuniiskus on kogu aasta vältel kõrge. Aasta kuival perioodil on keskmine õhuniiskus umbes 83%, vihmaperioodil on see pea 90%.
Napo jõgi on tekkinud Jatunyacu ja Ansu jõgede ühinemise tagajärjel. Ainult 1300 km pikkune Napo on väike Amazonase lisajõgi, mille äravool on väiksem kui 1%, võrreldes seda teiste suuremate Amazonase voolusängidega, näiteks Rio Negroga Brasiilias. Napo jõe 460 km pikkune ülemjooks asub täielikult Ecuadori aladel, ülejäänu (840 km) jääb Kirde-Peruusse. Napo liigitub kiirevooluliste jõgede hulka, selle vesi on läbipaistmatu, peamiselt kahvatupruuni värvi ja põhjamuda hulk on suur. Madalikel on Napo kaldad erosiooni tõttu pidevas muutumises, seda põhjustab jõe looklemine. Nii tekivad ajutised kanalid, mida kohalikud tunnevad chictade nime all, liivarannad (ränidioksiid), saared, jõekäärujärved ja üleujutatud tasandikud. Sellistes jõgedes muutub veetase paiksete vihmade ja Andide sademete tõttu pidevalt. Mõnikord võib veetase vihmaperioodil vähem kui 8 tunniga tõusta 4 meetrini.
Napo looduspargi linnud
Allpool toodud nimekirjas on 568 liiki, mida on nähtud Napo looduspargi kaitsealal (kaart), selle vahetus läheduses Napo jõe kallastel või kaitseala lähedal asuvatel jõesaartel. Nimekirja on lisatud pisihaugas (mis oleks liik nr 569), sest külastajad on teda sageli näinud Coca lennujaama ümbruses, kuid Napo jõe lähedal teda ei kohta.
Silma paistavad maailma suurim ja kõige kindlam viirhüüpide populatsioon (0,6 MB Quicktime video), sageli nähtud odahaigrud (kuut lindu ühes päevas nägi tuntud helioperaator John Moore), kõik viis Amazonase jäälindu, keda garanteeritult näha saab, samuti metsa aluskihis elav mitmekesine selgrootute populatsioon ning sipelgakooslused. Lisaks 51 liiki muid linde.
Vaatlustorn paigaldati 2004. aasta novembris ning on sellest saati võimaldanud märgata mitmeid linde, sealhulgas mask-selvaviud, sarvikkotkast ja harpüiakotkast, lisaks kotingade ja tangarate ( linnuliigid ) parved, kes lendavad sirgjoones läbi puuvõra. Papagoide savikaljud on omaette elamus, mida keegi ei tohiks vahele jätta, ning Napo looduspargi savikaljud on kõige hõlpsamini ligipääsetavamad savikaljud terves Ecuadoris Lühidalt öeldes ei ole Ida-Ecuadoris ühtki teist nii head linnuvaatluspunkti.
11.päev
Lend Equador Amazonasele
Väljume Quitost, 30-minutiline lend Cocasse üle Ida-Andide mäestiku.
Maandume keskhommiku paiku, pärast lennujaamaprotseduure 5-minutiline transfeer lennujaamast bussi (ettetellitud) või taksoga Francisco de Orellana sadamasse, et astuda mugava, katusega mootorpaadi pardale. Seejärel alustame umbkaudu 2-tunnist kanuusõitu mööda Napo jõge, kaasapakitud lõuna. Matka jooksul võib märgata mitmesuguseid linde, näiteks haigruid, jäälinde jt. Jõudes Napo looduskeskuse kai äärde, astume maale, tualetipaus, järgneb majesteetlik ja rahulik 1-tunnine sõit puutüvest õõnestatud kanuudes, meid ümbritsevad pea kohal kõrguvad puud, kui sõuame mööda kitsast jõge, mis viib järveni, kus asub puhkekeskus. Võimalus kohata mitut liiki ahve, samuti suuri linde nagu tuukaneid, papagoisid või isegi aarasid. Hilisel pärastlõunal jõuame Napo looduskeskuse puhkekeskusesse, mis asub vapustava vaatega Anangu järve ääres, tervituskokteil ja tualetid. Pärast õhtusööki on järve ümber võimalik vaadelda kaimaneid (alligaatoreid) ja kuulata õhtuseid loodushääli.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
12.päev
Equadori Amazonase vesikond
Ärkame vara, et käia ühe Ecuadori esinduslikuma ja hõlpsasti ligipääsetavama papagoide savikalju juures, mis on umbes tunni kaugusel puhkekeskusest, jõuame sinna just enne seda, kui papagoid aktiivseks muutuvad, vahemikus 7.30 kuni 8.30. Kokku võib näha 11 liiki papagoisid, nende seas aratinge ja aarasid. See külastus sõltub ilmastikutingimustest, kuid on üldjuhul edukas.
Hiljem matkame mööda metsarada, külastame Anangu Quichua kogukonda ja saame osa perekondlikest toimetustest. Naaseme jõe äärde ja matkame Terra Firme metsas umbes 30 minutit, kuni jõuame teise papagoide savikalju juurde, kus sobiva ilma korral näeme eri liiki papagoisid, parakeete ja isegi aarasid. Kaasapakitud lõuna papagoide savikalju juures vaatluspaigas. Hilisel pärastlõunal jõuame tagasi puhkekeskusesse.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
13.päev
Equadori Amazonase vesikond
Pärast varajast hommikusööki lahkume puhkekeskusest, et saada unustamatu elamus Napo vaatlustornis. See 36-meetrine vaatlustorn avati külalistele 2004. a novembris, pakkudes suurepärast võimalust näha elu metsapinnast kõrgemal.
See on Napo looduskeskuse teine torn (esimene on ühendatud söögisaaliga ja pakub võrratuid vaateid järvele). Vaatlustorn asub puhkekeskusest umbes 20 minuti kaugusel sügaval Terra Firme metsas. Tõustes 12-korruselisesse torni läbime metsa eri tasandeid ja jõuame hiiglasliku kapokipuu otsa. Astume puuplatvormile, mis on tegelikult kapokipuu sisse ehitatud ja kogeme vaadet, mis varem on osaks saanud ainult lindudele. Metallist torn on konstrueeritud vastavalt kõige kõrgematele standarditele, see on galvaniseeritud ning inseneride poolt hoolikalt kontrollitud. Ohutus on kõige tähtsam.
Puu otsas oleva platvormi on konstrueerinud puuplatvormispetsialistid. Ida-Ecuadoris ei ole võimalik nii häid vaateid, mademest kuni tipuni, mitte kusagil mujal kogeda. Värviliste tangarate parved lendavad läbi puuvõra, lasuuraarad lendavad mööda, lähedalolevates puudes otsivad ämmalahvid puuvilju, suured kaht liiki tuukanid kuulutavad varahommikuid ja pärastlõunaid, ja elu puude lehestikes saab meile nähtavaks. Linnud, keda on metsas maapinnalt pea võimatu märgata, on korraga meie ümber, ning nad ei lase end meie kohalolust häirida. Vaatlustorn avab Napo looduskeskuse külastajatele ukse täiesti uude maailma! Lõunasöök serveeritakse puhkekeskuses.
Pärastlõunal suundume Terra Firme matkarajale, retk ürgses metsas, heidame pilgu metsa siseellu, avaneb võimalus näha sisalikke, värvikirevaid tantsulinde ning ainulaadseid ja endeemilisi tamariine (ahviliik ). Pärast retke sõidame puutüvest õõnestatud kanuudes järvel ja jõgedel, kus on suured väljavaated kohata hiidsaarmaid.
Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök hinna sees.
14.päev
Equadori Amazonase vesikond-Quito
Asume vara teele ja teeme viimase kanuuekskursiooni tagasi Napo jõele, mille jooksul on taas võimalik kohata hiidsaarmaid, karbussaakisid ( ahviliik ) või paljusid haruldasi linde.
Jõudes kai äärde on võimalus kasutada tualette, seejärel astume mootorkanuu pardale, et naasta Cocasse, saabume umbes 2-tunnise ülesvoolu sõidu järel, registreerume Coca-Quito lennule, lennuplaan selgub väljumiste ja muude korralduste täpsustumisel.
Majutus Quitos 4**** hotellis
Hommikusöök hinna sees
15.päev
Equador
Hommikusöök hotellis
Vaba päev Quitos.
Majutus 4**** hotellis
16.päev
Equador
Hommikusöök hotellis.
Sõit lennujaama
Lend LA2589 Quito-Lima 08.45-11.00
Lend IB6658 Lima-Madrid 13.40-07.10+1
17.päev
Lend Equador-Tallinn
Lend AY3184 Madrid-Helsinki 10.10-15.30
Lend AY3929 Helsinki-Tallinn 16.55-17.30
Lisatasu eest:
 |
reisikindlustus |
NB! Reisijal peab olema biomeetriline pass ja New Yorki JFK lennujaama läbimiseks elektrooniline reisiluba ESTA. Hind 14 USD
NB! ESTA positiivne vastus kehtib 2 aastat. Kontrollige enne reisi oma elektroonilise reisiloa kehtivust!
Lisainformatsioon: Argo Schneider GSM 56 455850
