Tõeline HIINA
Särav ja eksootiline Shanghai, siidi-ja aedadelinn Suzhou, iidne kanalitelinn Zouzhuang
04.03-10.03.2013; 11.03-17.03.2013; 18.03-24.03.2012 Reisijuht Shanghais elav Maria Visnapuu, kogenud Shanghai giid ja kohaliku elu asjatundja
25.03-31.03.2013 Reisijuht Shanghais elav Anneli Vilu, kogenud Shanghai giid ja kohaliku elu asjatundja
Õhtuti on võimalus koos reisijuhiga Shanghai vähemavastatud paikades seigelda, siidi- ja antiigiturge külastada ja ööeluga tutvuda.
Albion Reisid korraldab Hiina reise alates 1999 aastast
1. päev
Lend Tallinn-Helsingi-Shanghai
13.15 kogunemine Tallinna lennujaamas. 14.45- 15.20 Lend Tallinn - Helsingi 17.10 -07.10 Helsingi - Shanghai. Lendame Finnairiga, lennukis serveeritakse õhtu-ja hommikusöök.
2. päev
Shanghai. Huangpu jõe kruiis, Bund, Pudong
Sõidame Shanghai kesklinna. Teel läbime modernsete pilvelõhkujatega Pudongi piirkonna ja ajaloolise Prantsuse linnaosa. Lõunasöök (hinna sees).
Pärastlõunal jalutuskäik kuulsal jõeäärsel Bundi promenaadil ja laevasõit Huangpu jõel. Õhtu Shanghais. Majutus 4**** hotellis
3. päev
Shanghai
Hommikusöök. Yuyani aedade külastus- shanghailaste ja külastajate meelispaik keset pulbitsevat Yu bazaari. Vaba aeg bazaaril. Lõunasöök (hinna sees). Pärastlõunal külastame fantastilist Shanghai Muuseumi, mida võib julgelt pidada Hiina kõige paremaks muuseumiks. Siin on väga rikkalik ja haruldane kollektsioon hiina portselani, ehteid, käsitööd, mööblit, galligraafiat jpm. Õhtul soovijatele Hiina akrobaatide etenduse külastus (pileti hind 25 USD). Majutus Shanghais 4**** hotellis
4. päev
Zhouzuang, Suzhou
Hommikusöök. Täna sõidame (2 tundi) Shanghaist völja, iidsesse linna Zhouzuangi. Tutvume kanalite vahel asuva vanalinnaga. Siinses vanalinnas ei tunta autot - kogu elu käib kanalitel ja linn ise on meelispaik paljudele kunstnikele. Lõunasöök (hinna sees). Pärastlõunal sõidame (1 tund) Hiina siidipealinna Suzhousse. Väga kuulsad on ka Suzhou aiad! Enamik neist on kantud UNECO maailma kultuuripärandi nimistusse.
Majutus Suzhous 4**** hotellis.
5. päev
Suzhou maailmakuulsad aiad
Hommikusöök. Vaatame "Tagasihoidliku Administraatori" aeda, mis on oma nime saanud Jin dünastia aegsest poeemist. See on suurim (5,2 ha) ja üks uhkemaid aedu Suzhous. Ming Dünastia ajastu harmooniline meistriteos on viimistletud viimase detailini: paviljonid, veesilmad, tiigid, mäed, bonzai aed, lilled...
Siidivabriku külastus. Siin näete kuidas valmib peeneim siid ja saate ka ise siidikookonit venitada! Seejärel käime ka siiditikandite instituudis, kus näeme kuidas valmivad ülipeened siiditikandid. Lõunasöök (hinna sees). Pärastlõunal külastame "Võrkudemeistri" aeda, mis on üks väiksem ja kuid samas võluvaim aedade seast! Aia rajamist alustati juba 12 sajandil ja on ümber kujundatud 18. sajandil.
Majutus Suzhous 4**** hotellis.
6. päev
Shanghai
Hommikusöök. Sõidame (2,5 tundi) Shanghaisse. Tutvume linnavaatega Shanghai TV tornist. Vaba pärastlõuna. Võimalus jalutada Shanghai tuntuimas kaubanduspiirkonnas - Nanjingi jalakäijate tänaval või veeta aega õdusas Tianzifangi kunstilinnaosas. Õhtul ühine õhtusöök (hinna sees).
7. päev
Shanghai-Tallinn
Hommikusöök. Sõit lennujaama.
Lend Shanghai- Helsingi 10.15-14.40
Lend Helsingi - Tallinn 16.55-17.30
| Hind: | 1495 eurot, registreerudes enne 01.07 on hind 1395
|
|
| Hind: | reisil 25.03-31.03.2013 1695 eurot, registreerudes enne 01.07 on hind 1595
|
|
Programmiga seonduvaid lisakulutusi ei ole !
Lisainformatsioon: Argo Schneider 56 455850
Albion Reisid korraldas 2006 aasta aprillis Hiina aedade reisi ajakirja MAAKODU lugejatele. Avaldame Ajakirjas Maakodu ilmunud artikli "Harmooniat otsiv Hiina aed", mille autoriteks on JAAN METTIK JA MEELI MÜÜRIPEAL
Erilise loodustunnetuse pärast võib Hiinat hellitavalt kutsuda Aedade Emaks.
Hiinlaste jaoks on looduses kõigel oma hing ja loomus ning inimene on ainult osake kõiksustervikust.
Hiinas rännanud Lena Jackson kirjutab raamatus "Päikeseratta all" Hiina aedadest sedasi: "Inimene oli ainult osa universumist ja sellest tulenes armastus, vaikne vaatamine ja vastuvõtlikkus kõigele sellele, millega loodus teda ümbritses. /.../ Harmooniline suhe loodusega annab vaimse rahu. /.../ Hiina aednik oli ise osa aiast, vastuvõtja. Ta otsis oma aiast või kujundas sinna loodust. Vesi, mägi või mõni kivi. Kividel oli aias vee ja taimedega võrdväärne osa. Kivi vaadeldes tajuti rahu ja liikumatust, see tähendab ajatut igavikku, vastandina inimelu lühidusele."
Hiina mõttelaadis vastandid ei võitle, vaid täiendavad teineteist. Valguses on alati vari, tugevuses on nõrkust ja taevast ei ole maata. Sealsed aiakunstnikud on oma ideaalmaastikke luues ikka taotlenud loomulikku, otsinud maastiku peamist mõtet ja vastandite harmoonilist tasakaalu. Ajakujunduse põhimõtted on sedasi aastasadu samad püsinud.
TÄHISEID PIKALT TEEKONNALT
Pargid ja iluaiad hakkasid Hiinas kujunema pühade paikade ja valitsejate jahimaade ümber. Esimesed kroonikates talletatud teated puudutavad aedu 16.-11. sajandist eKr. Suulise pärimuse järgi kasvatati 6. sajandil eKr aedades juba taevatrepiks hüütud virsikupuid ja mooruspuid, mille latvadesse tulnud õhtul puhkama maailma 10 päikest.
Hani dünastia (206 eKr - 220 pKr) ajajärgul soosis ehituskunst kogu impeeriumis müütiliste, kolme mäe ja järvega surematute saarte rajamist. Veel, mägedel ja nende tasakaalul oli suur tähendus.
Tangi dünastia (618-907) aastail on oma aedu idealiseeritud maastikena kirjeldanud mitu poeeti. Wang Wei aias täiendasid kaljusid ja vett selged kaugvaated väheste lemmiktaimede (nt lootosed, õitsvad virsikupuud, kassiad) ja värvidega. Aiakujundusideid levitasid kaunite maastikupiltidega raamaturullid. Paljude taimede ja aiarajatiste (nt ümar kuuvärav) tähendus on püsinud vähemalt sellest ajast.
Songi dünastia (960-1276) aega jääb Hiina maastikumaali õitseng. 1026. aastast pärit kirjelduse järgi oli minister Suma Kuangi aias leopardi küünistena viide suunda hargnev järv, kalju selle kaldal aga meenutanud elevandi lonti. Aias kasvas apelsini- ja sidrunipuid, tuulte eest kaitsesid seedrid ja bambusesalu.
13. sajandi uskumatuid Hiina imesid on kirjeldanud Marco Polo. Kanbalusse (Peking) kerkis siis hiiglaslik kunstmägi. 2 miljoni elanikuga ja tuhandete väikeste aiakestega Kinsai (Hangzhou) olnud siis aga maailma suurim linn.
Vanimad osaliselt säilinud Hiina aiad on valdavalt rajatud Mingide (1368-1644) ajal. Paljud neist paiknevad maheda kliimaga Ida- ja Kagu-Hiinas.
NELI AIATÜÜPI JA MAASTIKUMAAL
Kirjandus jagab klassikalised Hiina aiad enamasti nelja tüüpi. Valitsejate paleesid ümbritsevad aiad paiknesid loodusilmelisel, kuid siiski hoolikalt planeeritud, inimkäte rajatud maastikul. Aiad on ülikeerukad ja suured. Kirjeldatud on 3. sajandi lõpul ehitatud Jingu Yuan'i (tõlkes "lihtne maakodu"), mis sai tänu erakordsetele ehitistele, kunstjärvedele ning paadiretkedeks mõeldud kanalisüsteemile priiskava luksuse sümboliks.
Linlaste koduaedu eraldasid ümbritsevast kõrged valged müürid, mille taustal huvitava kujuga kivid ja taimed hästi esile tulid. Müüritagune aed oli omaette maailm. Uhkemad eraaiad kuulusid keisri lähikondlastele. Aiaehitised moodustasid veekogu ümber keeruka galeriide, paviljonide, sisehoovide ja sildade süsteemi.
Koduaedades peegeldavad hoolega planeeritud hooned inimelu korraldatust, aed aga esindab metsikut loodust. Kängitsetud jalgadega majaemadale võis koduaed olla ainus võimalus kontaktiks loodusega. Erikujuliste aknaavadega galeriid ja veest vastu peegelduvad paviljonid lubasid aiavaateid nautida ka halva ilmaga.
Kolmas tüüp on aiad religioosse tähendusega paikades. Maastikumaalidelt näeb, et kloostrid ausisid enamasti kõrgel mägedes ning nende ees laiuv, pime udusid täis kuristik sümboliseeris kloostrielanikele seljataha jäänud vaimupimedust. Kütusepuuduses vaevlevas riigis hoiti kloostriaedades uhked põlispuud alati alles.
Neljandaks aiatüübiks peetakse kauneid kohti, kuhu viis hoolega kavandatud tee ning paigutati inspireerivaid mõtteteri. Mõlemad juhtisid tähelepanu puutumatu looduse imelistele vaadetele.
Hiina aia puhul on eriti tähtis asukoht. Feng shui põhimõtete järgi leiti aia õige asetus maastikus, sobitati kohale paviljonid ning isegi kivid. Looklevad teerajad avasid üha uusi vaateid ega lasknud halval energial edasi liikuda.
Väljakujunenud kompositsioonielemendid paigutati ja nende järjestust varieeriti vastavalt iga aia asukohale. 17. sajandi aiakujundusraamatus on aia rajamise kohta isegi öeldud: "On küll põhimõtted, kuid kindlad reeglid puuduvad."
Ji Chengi 1634. aastal kirjutatud ?Aedade kunstis" viitab kirjasõna esimest korda aia kujundamise tähtsusele. Autori sõnul koosneb kaunis aed 7/10 ulatuses õnnestunud kujundusest ning ainult 3/10 ulatuses rajamisest ning hooldusest.
Hiina aiale tunnuslik vaadete tähtustamine pärineb maastkumaalist. Aed peab mõjuma loomulikuna ning sulanduma ümbritsevasse loodusesse. Ümbrusest laenatud maastikuvaateid "raamiti" aknaavade, kuuvärava või puudega.
Moekas oli kujundada ka igale aastajale vastavaid vaateid. Keiserlikes aedades põimusid aiakunst ning maastikumaal sedavõrd, et tegelike vaateid täiendati maalitutega. Eriti maitsekaks peeti Pekingi-lähedase Suvepalee galeriisid, kus vaated vaheldusid maastikumaalidega.
Maastikumaali eeskujul kasutas ka aiakunst võtteid aiaruumi sügavuse mõjutamiseks. Et saavutada efekti "suur väikeses ja väike suures", kasutati laenatud vaateid, käänulisi müüre ja veepeegeldusi. Selleks, et perspektiivi mõjutada, istutati suurte lehtedega taimed sageli vaatajale lähemale ning väikeste lehtedega taimed kaugemale. Perspektiivi killustamiseks kavandati aeda mitu fookuspunkti, mis ilmusid äkki jalutaja pilgu ette ja siis jälle kadusid.
Hiina mõtteviis põhineb tasakaalul, tumeda ja naiseliku yin'i ninh heleda ja meheliku yang'i harmoonial. Maastikus sümboliseerivad mäed tugevust ja mehelikkust ning vesi pehmet, peegelduvat naiselikkust. Paviljonid, sillad ja muud aiaehitised kehastavad yang-elementi, aia looduslikud osad aga yin'i.
Samasugust lähenemist rõhutab ka aiakunsti inspireerinud maastikumaal. Mõlemad kõrvutavad madalat ja kõrget, suletut ja avatut, kitsast ja avarat, hämarat ja valget.
LAHUTAMATULT SEOTUD KIVID JA VESI
Hiina aia tähtsamad osad on kivid, vesi, ehitised, lilled ja puud. Juhuslik pole ka loetelu järjestus. Maastikku tähistav shan shui tähendab otsetõlkes 'mäed ja veed', aia puhul võiks seda aga tõlgendada kui mägede kuhjamist ja tiikide kaevamist.
Erilises aus olid kivid. Shanghai kandi lubjakive peeti 11. ja 12. sajandil lausa impeeriumi kalleimaks varaks. Eriti hinnatud kivid olid kuni 4,5 meetrit kõrgused ja aluselt kitsamad. Need paigutati aeda alati püstiasendis, kitsaimal serval.
Oluline oli ka kivi paiknemine ilmakaarte suhtes: veest uhutud lohkude ning muhkudega ehitud, tardunud pilvi meenutav pool pidi paiknema lõuna suunas; siledam ning robustsem pool põhjas.
Sellised kive eksponeeriti aedades nii üksikult kui gruppidena. Väiksemaid kive, millel üks külg tasane, toodi isegi siseruumidesse. Kindlate aedade jaoks otsiti just sinna sobivaid kive.
Levinud harrastus oli erikujuliste kivide kontuuridest loomade otsimine. Esialgu tekkisid ja kadusid sellised kontuurid valguse ja varjude mõjul vaid teatud kellaaegadel, hiljem hakati rikastele müüma ka väga lihtsalt äratuntavate kontuuridega tehiskive.
Kividega on Hiina aias lahutamatult seotud vesi ja selle erinevad olekud. Voolav vesi märgib aja kulgu. Kui Euroopas on ikka armastatud purskkaeve ja tehiskoski, siis Hiinas on kasutatud rohkem staatilist vett, tiike ja ojasid. Alati peegeldub vees muutlik taevas, nii on vesi ka taevapeegel.
Ehituslikest elementidest oli üheks lemmikuks ümar "kuuvärav", mis sümboliseerib taevast. Hiina aedade väravate lävepakud on maast sageli mõni sentimeeter kõrgemad. Kui lisandub värava ebatavaline kuju, ei saa seda mitmekesi korraga läbida. Kuna etiketi järgi peab iga külaline esmalt teistele teed pakkuma, on aias liikumine eriline, peaaegu rituaalne toiming.
Kividega võrreldes on taimedel Hiina aias teisejärguline roll. Igal taimel on aga oma tähendus, mis on olulisem kui uudsus või pilkupüüdvus.
Teistest hiljem õitsevad krüsanteemid on näiteks pikaealisuse sümbol. Päevaliilia kui kurbuse unustamise rohi laseb aeda tulles maha jätta kõik maised mured. Õitsev ploomi- või kirsipuu varakevadel märgib lootust ja vaprust; mänd vastupidavust; lootos puhtust ja täiuslikkust; bambus usaldusväärsust ja sirgjoonelist iseloomu, mis paindub, kuid ei murdu.
Pojeng on ametialase edasijõudmise ja rikkuse sümbol. Kõrgemale rajatud peenardel kasvavad põõsaspojengid olid Tangi ja Songi dünastia ajal nii hinnatud, et üks haruldane taim võis maksta rohkem, kui tööline suutis elu jooksul teenida.
Hiina aiakunstist on alguse saanud ka hoopis Jaapani kaudu kuulsust kogunud kääbuspuude - bonsaide kasvatamine ja minimaastike kujundamine.
Euroopa mõjutusi hakkas Hiina aedadesse jõudma alles 20. sajandil. Oli ka üks erand. 18. sajandi algul laskis keiser Chien Lung jesuiidi misjonäridel ehitada purskkaevu, mida ta oli ühel pildil näinud. Soovi täitmiseks rajati grupp euroopalikke ehitisi samas stiilis pargis. Kuigi tulemus meenutas miniatuurset Versailles'd, suhtusid hiinlased sellesse kui kurioosumisse, mis ei leidnud järgimist.
Euroopas sai kõik hiinalik suurmoeks 18. sajandil, Prantsusmaal küll veidi varem. Rokokooparkidesse kerkisid justkui kaunid nipsasjad eurooplaste kavandatud Hiina teepaviljonid ja sillakesed. Järgnenud looduslähedane maastikupargimood oli oma asukohavaliku, looklevate teeradade, sopiliste veekogude, looduspäraselt sobitatud taimerühmade, üha uute vaadete ja uhkete üksikute puudega on aga olemuslikult Hiina aiale palju lähemal.
